Integratsiooni Sihtasutuse lõimumispreemiate jagamisel pälvis tiitli „Aasta säde“ Einike Sooväli – naine, kes on südamega tehtud tööga süüdanud lõimumise leegi paljudes inimestes üle Eesti. Einikese eestvedamisel Eesti Vabaõhumuuseumis arendatud lõimumisprogrammidest on oluline osa suunatud ka uussisserändajate kohanemise toetamisele, aidates uutel elanikel paremini mõista Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuriruumi.

Einikese töö tugineb veendumusele, et uue tulija kohanemine algab mõistmisest, kuidas Eesti ühiskond on kujunenud ja miks siinsed inimesed käituvad just nii, nagu nad käituvad. Eesti Vabaõhumuuseum pakub selleks unikaalse keskkonna. Seal on võimalik tutvuda Eesti ajaloo, argielu ja kommetega viisil, mis ei jää pelgalt teoreetiliseks, vaid toetub vahetule kogemusele ja suhtlusele. 

Aken eestlase hingeellu

Ta rõhutab, et just ajaloolise tausta tundmine aitab uussisserändajatel mõista eestlastele omaseid igapäevaseid suhtlusmustreid ja hoiakuid, mis võivad tunduda mujalt tulnutele arusaamatud või isegi tõrjuvad. 

„Kuna meie ekspositsioon on väga suur ja hõlmab ligi sadat maja, mis on pärit erinevatest ajastutest, saame siin Eesti ajaloo lahti rääkida algusest kuni tänapäevani. Ja mitte ainult rääkida, vaid ka näidata. See annab uussisserändajatele väga hea stardi, sest nad hakkavad mõistma, miks eestlased on sellised, nagu nad on: miks me ei naerata palju, miks suhtume alguses võõrastesse ettevaatlikult ja miks on meie suhe religiooniga pigem tagasihoidlik,“ selgitab ta.

Kusjuures, kõik see toimub eesti keeles – vähem või rohkem ka kehakeelt kasutades –, seega toimub keeleõpe käsikäes uute teadmiste omandamisega.

Murdes läbi mugavustsoonist

Uussisserändajate kohanemise puhul on Einikese sõnul üks keerulisemaid väljakutseid jõuda nendeni, kes ei pea keele ja kultuuri tundma õppimist vajalikuks ning hoiavad sellest teadlikult eemale. 

Sageli peitub sellise suhtumise taga varasem negatiivne kogemus: inimene on proovinud keelt õppida, kuid pole kohe tulemust näinud. „Eesti keel on raske, võib-olla ei sobinud kursus või õpetaja, ja siis lüüakse käega. Seda enam, et Eestis saab tegelikult hakkama ka ilma keelt õppimata: kui oskad vene või inglise keelt, tuled igapäevaelus kenasti toime.”

Kuid Einike paneb kõigile uutele eestimaalastele südamele: tõeline elukvaliteedi muutus toimub siis, kui inimene otsustab ühiskonda päriselt panustada ja hakkab eesti keelest aru saama. „Uskuge mind – siis avaneb täiesti uus maailm. Eestis ei ole elu sugugi nii igav, kui see võib tunduda ainult kodus istudes. Võimalusi midagi toredat teha on väga palju.“ 

Elu on lühike – võta vastu kõik, mis antakse!

Einike teab omast kogemusest, kuivõrd silmiavav on uude riiki elama asudes õppida kohalikku elu sügavuti tundma. 

„Kui lähed teise riiki elama, võta sealt seda, mis võtta annab. Elu on lühike – ükskõik millisesse riiki te ka ei satuks, proovige sellest ammutada nii palju uusi teadmisi ja oskusi kui vähegi võimalik. See muudab teid ennast nii palju rikkamaks ja annab hindamatu kogemuse kogu eluks,” on tema sõnum välismaalt tulnutele.

Just passiivsete inimeste puhul peab Einike oluliseks, et kohanemine ei algaks otsemaid keerulistest keelekursustest. Palju lihtsam ja loomulikum on alustada kultuuri tundma õppimisest: hakata tasapisi vaatama eestikeelseid saateid ja kuulama raadiot, käia keelekohvikutes või osaleda näiteks kokandus- ja käsitööringides, kus on ka eestlasi. 

„Sealt hakkab keel tasapisi külge ja siis on juba lihtsam alustada selle teadlikumat õppimist. Tekivad esimesed kontaktid ja sõbrad. Kusagilt tuleb lihtsalt alustada – ja see esimene samm ei pea olema suur,” kõlab tema soovitus.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.

Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Seekord jagab oma mõtteid ja tutvustab Tartu Welcome Centre’i tegemisi keskuse tegevjuht Janika Hango.

“Kui see klubi toimuks iga päev, siis ma tuleksingi iga päev!” ütles üks osaleja Tartu Welcome Centre’i poolt korraldatud iganädalases lõimumisklubis. See lihtne, südamest tulnud lause oli keskuse töötajatele suurim tunnustus, andes kinnitust, et tegemist on kohaga, kus uutel eestimaalastel on hea olla.

Tartu Welcome Centre loodi 2019. aastal Tartu linna, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös. Keskuse eesmärk on toetada välismaalasi nende esimestel nädalatel ja kuudel Tartus, aga ka hilisemas kohanemises ja lõimumises. Aastate jooksul on keskusest saanud enamat kui praktiliste toimingute koht. Sellest on kujunenud tugipunkt, kuhu võib tulla ka rõõme jagama. 

“Meie meeskonda ühendab usk sellesse, mida teeme. Oleme Eesti riigi fännid ja patrioodid, sest meile läheb korda, kuidas meie ühiskond toimib ja milline on selle tulevik. Meie töös ei tähenda see ainult info andmist, vaid selgitame uuele tulijale ka Eesti riigis kehtivaid reegleid, väärtusi ja kombeid nii, et need oleksid arusaadavad, järgitavad ja mõistetavad,” kõneleb keskuse tööpõhimõtetest Tartu Welcome Centre’i tegevjuht ja Tartu linna kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht Janika Hango. “Aitame ehitada justkui silla uue inimese ja kohaliku elukorralduse vahele.” 

Keskus, kus eri maailmad kohtuvad

Tartu Welcome Centre’isse on enam kui kuue tegutsemisaasta jooksul jõudnud inimesed rohkem kui sajast riigist. On rahvusvahelisi tudengeid, töötajaid, ettevõtjaid, pereliikmeid ning viimastel aastatel ka tuhandeid sõjapõgenikke, eelkõige Ukrainast. Pöördutakse küsimustega alates isikukoodist ja elukoha registreerimisest kuni perearsti leidmise, laste hariduse ja eesti keele õppimise võimalusteni. 

Selleks, et klientide päritoluriigid nähtavad oleks, on keskuse seinal suur maailmakaart. Punaste nööpnõeltega on märgitud ära riigid, kust kliendid pärit on. Kui selgub uus päritoluriik, lastakse nõelake lisada võimaluse korral just sel inimesel endal.

“Siin sind aidatakse”

“Sageli on inimesed segaduses, kust üldse alustada. Aitame neil luua selgust ja järjestust: millest alustada, kuhu minna, mida küsida. Tuleme neile poolele teele vastu – vahel sõna otseses mõttes, tõustes toolilt ja minnes ukse peale, kui nad saabuvad. Sellega näitame, et oleme nende jaoks olemas,“ toob Janika välja pisikese, kuid olulise nüansi.

Ta meenutab, et üks Indiast pärit noor naine, kes vajas Eesti isikukoodi, hakkas keskusesse jõudes esimese asjana nutma. Teda oli juba mitmest kohast järgmisesse saadetud ning abitusest tekkinud pinge väljendus pisaratena. “Rahustasime ta maha, aitasime täita avalduse ja ta sai isikukoodi kätte. Nädala pärast tuli ta tagasi, nägu naerul ja rahvuskaaslane kaasas, öeldes: siin sind aidatakse.”

Erilisena jäävad meelde ka need hetked, kui keskusest tuge saanud kliendid tulevad hiljem tagasi lihtsalt selleks, et oma rõõme jagada: oma kutsikat või uut pereliiget näitama või oma väikesest, aga olulisest võidust rääkima, näiteks kui asjaajamine elamisloa pikendamisel on õnnestunud esimest korda eesti keeles.

Isiklik lähenemine, mitte ainult number 

Rõõmude kõrval tuleb igapäevatöös paraku ette ka väljakutseid. “Vahel on vaja erinevatele osapooltele selgitada, miks on meie töö oluline,” märgib Janika.

Ta rõhutab, et keskuses ei lõpe teenus sel hetkel, mil pöörduja küsimusele on vastatud või dokument on vormistatud. Klientidel aidatakse edasi mõelda, mida järgmiseks teha, kuhu minna, kelle poole pöörduda. “Just selline inimlik, toetav ja järjepidev kontakt julgustab inimesi tagasi tulema. See on mõtteviis, mida me ise järgime ja mida võiks süsteemselt toetada ja levitada,” lisab ta.

“Kuue tegutsemisaasta jooksul on meie keskuses käinud juba üle 12 000 inimese – see on märkimisväärne hulk, eriti arvestades, et igale tulijale pühendume personaalselt ja meie meeskonnas on vaid kolm inimest.”

Koostöö loob võimalusi

Tartu Welcome Centre’i igapäevatööd toetavad asutajaliikmete kõrval ka koostööpartnerid. Tartu linn on Eesti Linnade ja Valdade Liidu lepinguline partner Euroopa Liidu toetatava tegevuse „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ raames. Tänu sellele projektile saab keskuses pakkuda rändetaustaga inimestele nii isikukoodi moodustamist, elukoha registreerimist kui ka igapäevaeluks vajalikku nõustamist.

Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga toimuvad kord kuus migratsiooninõustajate seminarid. Lisaks korraldatakse keskuse ruumides Integratsiooni Sihtasutuse poolt tellitud eesti keele kursusi ja kohanemisseminare, keele- ja lõimumisklubisid.

“Liigume teadlikult one-stop-shop lahenduse poole – et inimesel oleks üks turvaline koht, kuhu pöörduda ja kust saada vajalikku teavet,” toob Janika välja uute tulijate vajadustest lähtuva tegutsemispõhimõtte. “Meie tööalaseks “supervõimeks” on empaatia ja süsteemsuse ühendamine. Me ei keskendu ainult to-do list’ile. Mõtleme ka sellele, mida inimene veel ei oska küsida, aga mis on tema jaoks päriselt oluline, st anname järgmise infokillu juba enne seda, kui inimene oskab seda ise küsida.”

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.

Kell on kolm öösel. Ateenas ei ole veel lõppenud uusaasta pidustused, kui Türgis sündinud Umut Can Ağar jõuab pärast sõpradega veedetud aastavahetust 2020. aasta esimestel tundidel koju. Ta avab ukse, haarab kohvri ja suundub lennujaama. Tema ees on täiesti tühi lehekülg uuest, veel kirjutamata peatükist: kolimine Eestisse. Umut teab vaid seda, kus ta Tallinnas paari päeva pärast tööle asub. Kõik muu ootab veel avastamist.

Nüüdseks on uue lehekülje pööramisest möödunud kuus aastat. Enne Tallinnasse kolimist elas ja töötas Umut Kreekas. „Töö ja tegemised muutusid üksluiseks,“ meenutab ta kolimisotsuse tagamaid. „Tundsin, et tahaksin end proovile panna, kasvada. Otsisin uusi väljakutseid mõnes arenevas, kiire elutempoga riigis.“

Esialgu oli tema pilk suunatud Skandinaavia poole. “Ausalt öeldes uurisin ainult Põhjamaid. Rootsi, Soome… ja siis märkasin Eestit. “Eesti – mis koht see veel on?” tabas mind mõte.”

Vastus köitis teda rohkem, kui oskas oodata. Eesti kohta rohkem uurides sai Umut teada väikesest Balti riigist, mis on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu start-up-maailmas. Wise’i, Bolti ja teiste kiiresti kasvavate tehnoloogiaettevõtete edulood viitasid sellele, et Eesti – hoolimata oma väiksusest – pakub ruumi kasvuks nii professionaalses kui isiklikus plaanis.

Tagantjärele naerab Umut, et Eestisse kolides tegi ta justkui teadliku eksperimendi kontrastidega. „Kreekas oli mul väga sotsiaalne elu. Ilm oli suurepärane. Toit maitses imeliselt. Ja järgmise sihtkoha valisin selle järgi, kus kõike seda ei ole.“

Hüpe tundmatusse

Umut on magistrikraadiga keemiainsener, kuid olles loomult rändur ja avastaja, on tal suur kogemus vabatahtlikus töös. Ta on olnud seotud Erasmus+ projektidega ning panustanud erinevatesse vabaühendustesse nii Türgis kui Kreekas. Uued keskkonnad ja kultuurid ei tekita temas hirmu, vaid elevust.

Ateenas elades kandideeris ta Eestisse tööle ja sai ka pakkumise, mis teda kõnetas. „Minu esimene töökoht siin oli klienditoe spetsialistina,“ räägib ta. Sealt algas aga kiire tõus karjääriredelil: tiimijuht, protsesside juht, osakonna juht.

Lärmakast lõunast vaiksesse põhja

Umuti esimesed muljed Eestist ei olnud aga sugugi muinasjutulised. Oli jaanuar ja ilm oli kõike muud kui külalislahke. „Mulle ei meeldi selline külm, mis pole päris külm, vaid lörtsine ja märg,” märgib ta. “Kord sajab lund, siis sulatab. Maandusin täpselt selliste tingimuste keskele.”

Kuid selle asemel, et koju varjuda ja endasse tõmbuda, tegi ta hoopis vastupidist – otsis aktiivselt võimalusi, milles kaasa lüüa ja kus inimestega kohtuda. “Osalesin kõigil üritustel, mida vähegi leidsin: pubituurid, tasuta linnaekskursioonid, ükskõik mis parajasti ette juhtus.”

Kõige rohkem üllatas teda Eestis kohatud vaikus. Türgi ja Kreekaga võrreldes tundus Tallinn lausa ebareaalne. „Mõnikord olid tänavad täiesti tühjad. Ma ei olnud sellist asja oma elus enne näinud.“

Talle meenub üks õhtu oma esimesest Eestis veedetud aastast: tasuta sissepääsuga kontsert Tallinna vanalinna hubases kohvikus, kus kohalik bänd esitles oma uut albumit. Kreekas oleks tasuta muusikaüritus tähendanud rahvamasse. „Aga kohal oli vaid kolm laudkonda, kusjuures ühes neist mina. Teises oli kolm inimest ning kolmandas lauas oli seltskond, kes silmnähtavalt tundis bändiliikmeid isiklikult. Olin jahmunud. Tasuta kontsert ja rahvast polegi? See ei olnud loogiline.“

Tagasi vaadates paneb Umutit muigama, kuidas Eesti on teda aastatega muutnud. „Nüüd olen ise nagu tüüpiline eestlane,” naerab ta. “Näen kontserti ja mõtlen: üritus algab kell üheksa õhtul, asukoht on vanalinnas, väljas on kuus kraadi külma, homme on tööpäev… Otsin justkui vabandusi, miks mitte minna.“

Võtmeoskus: tea, kust ja kuidas abi küsida

Eesti eluga kohanemise juures oli Umuti jaoks üks suurimaid pöördepunkte Settle in Estonia kohanemisprogramm. Ta lõpetas sealse eesti keele kursuse tasemel A1 ja oli lähedal ka A2-taseme keelekursuse lõpetamisele. Kuid programmis osalemise väärtus peitus hoopis milleski enamas.

„Ühel üritusel kohtusin Settle in Estonia tiimi esindajaga,“ räägib ta. “Ta juhatas mind veebileheni, kust saaksin leida endale huvipakkuvate teemade kohta rohkem infot. Sellelt veebilehelt leidsin juba järgmised lingid, kust omakorda jõudsin erinevate võimalusteni ning infoni konsultatsioonide ja muude teenuste kohta. See avas mu silmad.”

Umut tunnistab, et tema eesti keele oskus pole veel sealmaal, kus ta sooviks: kohvi saab ta edukalt tellitud, kuid sügavamate vestluste jaoks jääb keeleoskusest vajaka. Aga kokkupuude ametlike süsteemidega aitas tal leida professionaalseid kontakte ja jõuda oluliste teenusteni. Näiteks toob ta välja, et tal on olnud väga positiivne kogemus suhtluses Politsei- ja Piirivalveametiga elamisloaga seotud küsimustes ning Töötukassaga karjäärinõustamise teemadel. Ta on saanud igakülgset abi ja kasulikke juhiseid ka siis, kui otsis võimalusi asutada MTÜ. 

„Kõik nad olid väga abivalmid: selgitasid, vastasid mu küsimustele ja e-kirjadele. Kui jõuad õigete inimesteni, saad täpselt seda abi, mida vajad.”

Võtmeoskus on aga teada, kuidas endale vajalikku infot küsida. „Eestis on inimesed küll abivalmid, kuid pead olema oma küsimustega konkreetne,” õpetab ta omast kogemusest. “Kui tead, mida või kellelt küsida, saad suurepärast tuge. Kui aga ütled lihtsalt, et tahaksid ühest või teisest teemast rohkem teada, antakse sulle vastuseks vaid Google’i link.“

Elu nagu tõelisel eestlasel

Mõnda aega sai Umut oma igapäevaelus kenasti hakkama vaid inglise keelega – nii nagu paljud teisedki uued eestimaalased. Eriti nooremal põlvkonnal on inglise keel hästi suus ja keelebarjäär probleemiks ei ole. Ent ühel hetkel mõistis mees, et inglise keelega saab asjad küll aetud, kuid ei teki kuuluvustunnet.

„Kui soovid uuest kodumaast tõeliselt maksimumi võtta, pead keele selgeks õppima,“ ütleb ta. „Mitte selle jaoks, et osata täita maksudeklaratsiooni – kõik see on muudetud lihtsaks ja digitaalseks –, vaid selleks, et päriselt mõista kohalikku kultuuri ja igapäevaelu. Vastasel juhul jääd pendeldama üksnes kodu ja töö vahet – saad küll hakkama, aga jääd paljust ilma.”

Mõnest asjast, mis algul tundusid võõrad ja kummalisedki, on nüüd saanud tema lemmikosa Eestis elamisest. Näiteks on seenelkäik muutunud peaaegu rituaaliks. “Armastan loodust ja metsa. Looduses viibimine on kui teraapia: unustad vaadata telefoni, unustad mured ja kõik muu. Eriti septembris ja oktoobris pärast vihma on metsas justkui oma kliima. See vaikus seal on uskumatu. Kõnnid mööda metsarada ja kuuled ainult oma sammude krudinat. See on nii ilus.” 

Ja siis on veel saun.

Umuti esimene saunakogemus oli ühe jahimehe metsamajakeses, kuhu ta sattus, kui läks kaasa dokumentaalfilmi tegeva sõbraga. “Keset eimiskit oli puumaja, kus saime proovida hirve- ja metssea liha. Ja siis tegi jahimees sauna,” meenutab ta kogemust. 

“Istud kümmekond minutit 80–90-kraadises saunas, siis astud välja otse lumme ja hüppad jääauku. Pea kohal on täiesti selge ja tähti täis taevas. See kogemus oli nagu stseen filmist. Täiesti eufooriline.“

Pilguga tulevikku

Täna näeb Umut oma tulevikku Eestis – vähemalt lähiaastateks. „Tööalaselt olen saanud siin väga hea kogemuse. Kui oled uudishimulik ja algatusvõimeline, avaneb siin mitmeid võimalusi. Aga kui tuled siia ja ootad, et keegi ise su juurde tuleks, siis sorry, seda ei juhtu.”

Ideaalis näeb ta end edaspidi rollis, mis võimaldaks elada püsivalt Eestis, kuid sageli ringi reisida, kombineerides sel viisil Tallinna stabiilsuse ja pidevas muutuste keerises olemise.

Umuti soovitused neile, kes alustavad Eestis uut elu

1. Ole proaktiivne – võimalused ei pruugi tulla sinu juurde ise

Kirjuta, küsi, võta inimestega otse ühendust. Ka siis, kui miski on ebaselge või kobad pimeduses, võib üks lihtne kiri või sõnum avada ootamatuid uksi.

2. Varu kannatust ja sea realistlikud ootused

Asjad ei liigu alati selles tempos, nagu sooviksid, puudutagu see arsti vastuvõtule pääsemist või oma pöördumisele vastuse saamist. Eestis kiputakse tegema plaane pikemalt ette ja austatakse üksteise aega. Kui üks variant sulle ei sobi, otsi järgmine ning ära lase väikesel viivitusel end heidutada.

3. Ole avatud meelega ja püsi uudishimulik

Lase lahti ootustest ning luba Eestil end üllatada sellisena, nagu see on. Avasta suuremate linnade kõrval ka väiksemaid paiku, aktsepteeri siinset kliimat ja kohalikke tavasid ning anna endale aega kohaneda. See, mis tundub algul ebamugav, võib hiljem saada osaks Eesti võlust.

4. Ära unusta võtta D-vitamiini

D-vitamiin (ja kuum saun) aitavad üle elada pimedad ja külmad talved.

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

Ränne on tänapäeva reaalsus – meie kogukonnad muutuvad mitmekesisemaks ja kultuuririkkamaks. Nii nagu paljud eestlased on läinud maailma eri paikadesse uut elu looma, on ka Eestisse jõudnud inimesed, kes otsivad turvalist ja sõbralikku paika, kuhu kuuluda.

Eesti Pagulasabi koostöös Integratsiooni Sihtasutusega korraldab 2025/2026 aastal rände ja välisriikidest pärit elanike võimalusi tutvustava seminaride sarja „Välismaalastest elanikud Eesti omavalitsustes: faktid, trendid, vajadused, võimalused“. Seminari fookuses on kohaliku tasandi roll uussisserändajate toetamisel ning kogukonna sidususe hoidmisel.

Seminar on mõeldud kõigile, kes kujundavad kogukonnaelu ja puutuvad kokku uute sisserändajatega – omavalitsuste spetsialistidele, valdkonnajuhtidele, teenindajatele, õpetajatele, tööandjatele, vabatahtlikele ja aktiivsetele kogukonnaliikmetele.

Osalejad saavad seminarilt värske, faktipõhise ülevaate rände olemusest, trendidest ja põhjustest, miks inimesed Eestisse elama asuvad. Lisaks vastused sellele, kuidas omavalitsusse elama asunud välismaalasi toetada ja millist tuge ja teenuseid nad riigilt saavad.

Seminari viivad läbi Mirjam Rennit (Eesti Pagulasabi) ja Laura Sildmäe (MoveMyTalent). Seminarile on kaasatud  ka Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

Tule ja aita oma kogukonnal kasvada ühtsemaks – et uutel tulijatel oleks lihtsam Eestisse sisse elada ja siin oma kodu leida.

Registreerumine Eesti Pagualasabi platvormil: 

Võrumaa 03.02.2026 Võru, Võrumaa Keskraamatukogu
Valgamaa 10.02.2026 Valga, Päikeseringi selts MTÜ
Hiiumaa 18.02.2026 Kärdla, Riigimaja, (endine maavalitsus)

Projekti nr AMIF.1.02.23-0006 „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate, toetamiseks ja sisserände väljakutsete lahendamiseks (teabe vahendamine ja avalike teenuste pakkumise toetamine)“ kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) kaudu ja Siseministeerium.  www.integratsioon.ee

Kui oled hiljuti Eestisse kolinud, võib siinne elu tunduda esialgu keerulise mõistatusena. Miks inimesed tänaval ei naerata ega vestlust ei alusta? Kuidas leida sõpru keskkonnas, mis tundub pealtnäha väga kinnine? Ja kuidas eesti keel ometi selgeks saada? Vastused võib leida ootamatust kohast – Eesti Vabaõhumuuseumist –, kui hakata uurima Eesti ajalugu ja siinseid kombeid.

Tallinnas asuv Eesti Vabaõhumuuseum ei ole üksnes kogum vanu maju, vaid justkui aken eestlaste hingeellu. Lisaks sellele, et muuseum on külastamiseks avatud nii kohalikele eestlastele kui ka Eestit külastavatele turistidele, pakub see tegevusi ka neile, kes on hiljuti siia elama asunud. Selliste programmide eesmärk on tutvustada meie väikese riigi kultuuri ja ajalugu ning pakkuda eesti keele õppimiseks tavapärasest teistmoodi lähenemist. 

Muuseumi lõimumis- ja sotsiaalsete programmide projektijuhi Einike Sooväli sõnul on Eesti Vabaõhumuuseum uutele elanikele ideaalne koht alustamiseks, sest nii saab Eesti ühiskonda mõista tervikuna – silmade, kõrvade ja isikliku kogemuse kaudu.

Miks eestlane ei naerata?

Einike Sooväli selgitab, et muuseumis nähtav ja kogetav aitab lahti harutada eestlaste iseloomu tagamaid. „Kuna meie ekspositsioon on väga suur ja hõlmab ligi sadat maja, mis on pärit erinevatest ajastutest, saame siin Eesti ajaloo lahti rääkida algusest kuni tänapäevani. Ja mitte ainult rääkida, vaid ka näidata,” ütleb ta. 

„See annab uussisserändajatele väga hea stardi, sest nad hakkavad mõistma, miks eestlased on sellised, nagu nad on: miks me ei naerata palju, miks suhtume alguses võõrastesse ettevaatlikult ja miks on meie suhe religiooniga pigem tagasihoidlik. Näiteks räägime sellest, et eestlane usub eelkõige töösse ja isiklikku vastutusse ning et pika võõrvõimude all elamise kogemus on õpetanud meid kõige uuega alguses ettevaatlik ja pigem kahtlustav olema.“

Kui mõistad, et eestlase vaoshoitus ei ole ebaviisakus, vaid ajalooline pärand, muutub lihtsamaks nii suhtlemine kui ka uute kontaktide loomine

Kultuuriklubi: eestikeelsed sõbrad kõikjalt maailmast

Üks peamisi uussisserändajatele mõeldud keele- ja kultuuriprogramme Eesti Vabaõhumuuseumis on kultuuriklubi, mis on suunatud inimestele, kelle eesti keele oskus on vähemalt tasemel B2. 

Kultuuriklubi on kord nädalas kolmeks tunniks koos käiv grupp. Igal korral võetakse ette uus teema – alates Eesti ajaloost ja kommetest kuni igapäevaeluni. Grupp pannakse kokku koostöös Integratsiooni Sihtasutusega ning sellesse kuuluvad eri rahvusest inimesed.

„Mida rohkem erinevaid rahvusi grupis on, seda põnevam on nii meil endil kui ka neil, kes siia tulevad – kõigil on ju oma ajalugu ja kogemused,“ märgib Sooväli ja lisab, et praegu koos käivas grupis on inimesi näiteks Nigeeriast, Ungarist, Egiptusest ja Ukrainast.

Kultuuriklubi grupp on teadlikult väike – rühma mahub kuni 20 osalejat. See võimaldab kõigil aktiivselt kaasa rääkida ja loob usaldusliku õhkkonna. Kui grupp on kord koos, jääb see kogu programmi ajaks samaks. Uued osalejad saavad kandideerida järgmiste voorude ajal. 

Äsja alanud 2026. aastal on oodata programmide jätkumist ning lisandumas on ka rühmi, mis on mõeldud täiesti algajatele eesti keele õppijatele. Programmiga liitumiseks tasub hoida silm peal Integratsiooni Sihtasutuse iseteenindusel https://pesa.integratsioon.ee/login. 

Õppimine ilma eksamistressita

Muuseumikülastuste kaudu eesti keele õppimine on paljude jaoks tihtipeale lihtsam ja tõhusam kui klassiruumis sõnu pähe õppida, sest julgustab eesti keelt kohe praktikas kasutama.  

Suhtluskeeleks on sellistes programmides alati eesti keel. „Kuna koos on väga erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimesed, on loomulik, et meie ühine keel ei ole midagi muud kui eesti keel,” märgib Sooväli. „Vastavalt grupis osalejate keeletasemele saan rääkimisel appi võtta kehakeele ning vajadusel kasutada võimalikult lihtsaid sõnu ja väljendeid. Muuseumis on hea keelt õppida just seepärast, et osalejd näevad neid asju ja kohti, millest me parajasti räägime.“

Einike Sooväli rõhutab, et keeleõppe puhul ei ole tähtis rääkida vigadeta – tähtis on lihtsalt rääkida. „Ütlen osalejatele alati, et teil on lubatud eksida – me aktsepteerime kõiki vigu. See panebki inimesed vabamalt suhtlema. Samuti aitab pinget maha võtta see, et programmi lõpus ei ole eksamit, vaid see on puhas rõõm uutest teadmistest.“

Siiski paneb ta südamele, et programmiga liitudes on oluline kohtumistel järjepidevalt osaleda. Kuigi lõpus eksamit ei ole, saavad aktiivselt osalenud inimesed diplomi ning nende kohta kirjutatakse iseloomustus. „Sellise kursuse läbimine on väga hea kogemus, mida panna kirja ka oma CV-sse. Tööandja saab iseloomustuse põhjal aimu, kas inimene on püüdlik ja kui vabalt ta eesti keeles suhtleb. Sellise programmi läbimine on päris suur boonus, isegi lausa kvaliteedimärk,“ rõhutab Sooväli.

Uued kogemused vabatahtliku töö kaudu

Lisaks programmides osalemisele on uussisserändajatel võimalik Eesti Vabaõhumuuseumis kaasa lüüa ka vabatahtlikuna. Muuseumil on suur vabatahtlike võrgustik ning abi on oodatud nii üritustel erinevates ülesannetes kui ka igapäevastes heakorratöödes, nagu puude ladumine või lehtede riisumine. 

„Järjest sagedamini näeme vabatahtlikena just välismaalt pärit inimesi. Ilmselt seetõttu, et paljudel ei ole siin veel peret ja seega on neil rohkem vaba aega ning soovi midagi uut teada saada. Vabatahtlik töö annab selleks häid võimalusi. Samuti on see hea viis leida uusi kontakte nii teiste välismaalaste kui kohalike seast,” märgib Einike Sooväli. 

„Ja me ei paku vabatahtlikele ainult tööd, vaid ka meelelahutust, näiteks kutsume neid suitsusauna. Kes ei ole käinud – palun! Olete väga oodatud.”

Einikese kolm soovitust neile, kes on hiljuti Eestisse elama asunud

1. Alusta väikestest sammudest.
   Õpi selgeks vähemalt kaks eestikeelset sõna – „tere” ja „aitäh”. Kuna eestlasi ja eesti keelt kõnelevaid inimesi on maailmas nii vähe, on see üks suurimaid komplimente, mida välismaalane eestlastele teha saab.
2. Ole kannatlik.
   Eestlased on pigem pikaldase loomuga ja tee eestlase südamesse võtab aega. Ära kiirusta ega ole pealetükkiv, vaid proovi eestlasega sõbruneda tasapisi. Kui eestlasega lähedaseks saada, avastad külma pinna alt väga truu ja toetava sõbra.
3. Ära jää koduseinte vahele ootama.
   Kui võtad ühiskonnaelust aktiivselt osa, avaneb sinu jaoks täiesti uus maailm. Eestis on palju võimalusi teha midagi toredat. Elu on lühike, seega ammuta uuest riigist nii palju teadmisi ja oskusi kui võimalik. See muudab sind palju rikkamaks ja annab hindamatu kogemuse kogu eluks.

Artikkel ilmus kohanemise valdkonna sihtrühma uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.