Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine

  • Suhtlustase:
  • Koht: online
  • Aeg: 18.05.2026 kell 13:00 - 14:00
  • Formaat: Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine
  • Korraldaja: Tallinna eesti keele maja

Tasuta nõustamine täiskasvanutele eesti keele õppimise, Eestis kohanemise ja lõimumisega seotud küsimustes.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/16627?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keeletuuning- Vestlusõhtu: Kuidas paistab Ida-Viru Saaremaalt

  • Suhtlustase: B1
  • Koht: Rakvere tn 13a, Jõhvi
  • Aeg: 26.05.2026 kell 17:30 - 19:30
  • Formaat: Huvialaring
  • Korraldaja: Narva eesti keele maja

Mida arvavad saarlased idavirulastest ja vastupidi? Kas Saaremaa ja Ida-Viru ikka erinevad üksteisest nii palju kui me arvame?
Selle kõige üle arutab Iti- Jantra Erikso, kes kolis praktika raames 2 kuus Ida-Virumaale ja jäi sinna 7 aastaks.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/16614?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine

  • Suhtlustase:
  • Koht: Rävala pst.5, 6.korrus
  • Aeg: 15.05.2026 kell 10:00 - 11:00
  • Formaat: Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine
  • Korraldaja: Tallinna eesti keele maja

Tasuta nõustamine täiskasvanutele eesti keele õppimise, Eestis kohanemise ja lõimumisega seotud küsimustes.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/16625?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine

  • Suhtlustase:
  • Koht: Rävala pst.5, 6.korrus
  • Aeg: 14.05.2026 kell 15:00 - 16:00
  • Formaat: Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine
  • Korraldaja: Tallinna eesti keele maja

Tasuta nõustamine täiskasvanutele eesti keele õppimise, Eestis kohanemise ja lõimumisega seotud küsimustes.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/16624?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase:
  • Koht: Rävala pst.5, 6.korrus
  • Aeg: 14.05.2026 kell 13:00 - 14:00
  • Formaat: Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine
  • Korraldaja: Tallinna eesti keele maja

Tasuta nõustamine täiskasvanutele eesti keele õppimise, Eestis kohanemise ja lõimumisega seotud küsimustes.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/16623?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine

  • Suhtlustase:
  • Koht: online
  • Aeg: 11.05.2026 kell 15:30 - 16:30
  • Formaat: Keeleõppe, kohanemise ja lõimumise nõustamine
  • Korraldaja: Tallinna eesti keele maja

Tasuta nõustamine täiskasvanutele eesti keele õppimise, Eestis kohanemise ja lõimumisega seotud küsimustes.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/16622?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Narva – Järvamaa lõunaosa õppereis 2026 - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Peetri plats
  • Aeg: 23.05.2026 kell 07:00 - 20:00
  • Formaat: Väljasõit
  • Korraldaja: Õppekeskus OÜ

Tähelepanu! Õppereisil saavad osaleda ainult eelnevalt registreerunud inimesed. Korralduse sujuvuse ja rahastaja reeglite järgimise tõttu ei saa me kahjuks registreerimata inimesi bussi lubada.

Programm: Giidiga ekskursioonid Eesti Piimandusmuuseumis, Olustvere mõisas ja Käru titekärude muuseumis.

Lisainfo: Janus Paurmanilt e-posti aadressil januspaurman@gmail.com või telefonil 5660 4379

07.00 Väljasõit Peetri platsilt, Narva
10.00 Eesti Piimandusmuuseumi külastus
11.30 Lõunasöök
13.00 Ekskursioon Olustvere mõisas
15.00 Käru titekärude muuseumi külastus
17.00 Tagasisõit
20.00 Tagasi Narvas, Peetri platsil

Õppereisid on suunatud nendele täiskasvanud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone. Õppereisi viib läbi Õppekeskus OÜ.

Tegevuste toimumist on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus. 

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/16620?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Riigihange: „Rahvusvahelise kaitse taotlejatele kohanemisprogrammi sisseelamismooduli koolituste tellimine“ (309980)

Integratsiooni Sihtasutus tellib rahvusvahelise kaitse taotlejatele suunatud kohanemisprogrammi sisseelamismooduli koolituste korraldamise vastavalt AD lisas 1 esitatud riigihanke tehnilisele kirjeldusele.

Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu tegevused peavad olema teostatud ajavahemikul alates hankelepingu sõlmimisest kuni 10.07.2027 (k.a). Hankelepinguga määratletud koolitused toimuvad ajavahemikul hankelepingu sõlmimisele järgnevast 10. (kümnendast) tööpäevast (hiljemalt) kuni 30.06.2027 või kuni hankelepingu rahalise kogumahu täitumiseni sõltuvalt sellest kumb tingimus saabub varem.

Rahastamisallikas:

Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) 2021–2027 programmiperioodi erimeetme raames rahastatava projekti nr AMIF.1.02.26-0012 „Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohanemisprogrammi pakkumine ja andmekogu arendamine rahvusvahelise kaitse taotlejate toetamiseks“ tegevuse „Kohanemisprogrammi pakkumine“ vahendid.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10264164/documents?group=B

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 21. mai 2026 kell 13.00.

Eesti kui kirev mosaiik: kui mitmekesised me oleme?

Maikuu on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu. See on aeg, mil märkame ja tähistame seda, kui erinevad me oleme ning kuidas need erinevused meid rikastavad. Eestis tähistame mitmekesisuse päeva Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel maikuu teisel kolmapäeval ehk tänavu 13. mail. 

Mitmekesisuse päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimest. Iga inimene on tähtis ja erakordne, nii töökeskkonnas kui ka ühiskonnas laiemalt. Inimestes, organisatsioonides, sõpruskondades ja muudes kooslustes peituva mitmekesisuse tähistamist veab eest Eesti Inimõiguste Keskus koos mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikuga, ent kaasa lööma ja üritusi korraldama ootame kõiki Eesti ettevõtteid ja organisatsioone, aga ka sõpruskondi ja eraisikuid. 

Oleme maailmale avatud

Kui vaatame hiljutist rändestatistikat, siis näeme, et Eesti ei ole enam ammu üksluine paik, vaid põnev kultuuride risttee, kuhu tullakse looma uut kodu, rajama ärisid või saama maailmatasemel haridust.

Eesti on täna koduks ligi 1,36 miljonile inimesele. Viimaste aastate rändetrendid näitavad, et igal aastal valivad tuhanded inimesed Eesti oma uueks elupaigaks. Ainuüksi eelmisel aastal tervitasime üle 11 000 uue sisserändaja, kes asus siia elama, õppima ja töötama.

Kuigi viimaste aastate erakordselt suured rändelained on asendunud rahulikuma ja stabiilsema rütmiga, on Eesti “uute elanike klubi” endiselt väga kirev.

Kes on meie uued naabrid?

Eesti tõmbab inimesi kõikjalt maailmast. Kui vaatame, milliste riikide kodanikele on kõige enam väljastatud esmakordseid tähtajalisi elamislubasid, siis lisaks Ukrainale paistavad silma India, Venemaa, Türgi ja Aserbaidžaan. Euroopa Liidu elanikest on siin aga kõige sagedamini elukoha registreerinud Saksamaalt, Soomest, Lätist, Prantsusmaalt ja Hispaaniast pärit inimesed.

Eriline fenomen on aga Eesti e-residendid, keda on tänaseks juba üle 139 000. Kõige aktiivsemalt on meie digiriigiga liitunud inimesed Ukrainast, Saksamaalt, Hispaaniast, Soomest ja Prantsusmaalt. See näitab, et isegi kui kõik ei koli siia füüsiliselt, on Eesti globaalne tõmbekeskus, kus soovitakse oma asju ajada.

Miks valitakse just Eesti?

Rändestatistika näitab, et kõige sagedasem põhjus Eestisse elama asumiseks on töö. Näiteks 2024. aasta rändestatistika järgi anti kõige rohkem esmakordseid elamislubasid välja just töötamiseks, sellele järgnesid pereränne ja õppimine.

Huvitav on märkida, et paljud tulijad jäävadki siia päriseks ning soovivad saada Eesti kodanikuks. Igal aastal saab naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks umbes 700–1000 inimest – need on inimesed, kes on leidnud siin oma koha, õppinud selgeks keele ja otsustanud siduda oma saatuse Eestiga.

Mitmekesisus on meie tugevus

Mitmekesisuse päev, mida tähistame tänavu 13. mail, tuletab meile meelde, et iga uus tulija lisab Eesti kirevasse mosaiiki juurde uut värvi. Olgu selleks uued maitsed meie toidulaual, uued ideed tehnoloogiasektoris või uued sõbrad-tuttavad meie naabruskonnas.

Head mitmekesisuse kuud! Olgem avatud, märgakem üksteist ja väärtustagem seda rikkust, mida koostöö eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimestega meile loob.

Osale mitmekesisuse viktoriinil siin.

* Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Statistikaameti, Euroopa rändevõrgustiku ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse andmeid.

Artikkel ilmus Settle in Estonia uudiskirjas, mis on loodud uutele tulijatele, et pakkuda tuge kohanemisel ja aidata end Eestis kiiremini koduselt tunda. Uudiskiri aitab lihtsamini kohaneda ja kursis olla olulise infoga, mis on vajalik igapäevaelus Eestis. Uudiskirjaga saab liituda siin


 

Lauren Eestis: plaanitud kahenädalane külaskäik, mis viis kodu leidmiseni

Mis juhtub, kui päikeselisest Californiast pärit tüdruk seab oma Tinder Goldi asukoha Põhja-Euroopa kaugesse nurka? Lauren Reiniku jaoks oli see elumuutva seikluse algus, mis viis ta USA-st ehedasse Eesti maakohta.

Nüüd dokumenteerib Lauren sotsiaalmeedia kaudu oma elu Eestis ameeriklase silmade läbi, jagades uues kodukohas leitud ainulaadset võlu ja “veidrat ilu”. Neiu tee Balti riikidesse oli aga kõike muud kui etteaimatav – see on lugu tema elu muutnud sõnumist ja võõras riigis perekonna leidmisest.

Moodne viis avastamiseks

Lauren jutustab, et Euroopa on 2018. aastast alates tema „kinnisidee“. Pärast elumuutnud reisi Poolasse töötas ta välja suure plaani: ta soovis seda mandrit avastada süsteemselt, alustades kõige kaugemast nurgast ja liikudes sealt edasi. Selleks, et igas sihtkohas oleks ees ootamas kohalikke giide ja sõbralikke nägusid, lõi ta Tinder Goldi abil kontakte juba enne saabumist.

„Ma armastasin Euroopat nii väga, et tundsin, et tahan alustada selle kõige kaugemast nurgast ja kohtuda inimestega kõikides riikides,“ selgitab Lauren. Ta tunnistab, et Tinderi kasutamine selleks võib olla veidi piinlik, ent tema strateegia oli praktiline – leida tehnoloogia abil kohalikke, kes näitaksid talle iga riigi tõelist palet. „Ma vestlesin nendega ja kui kohale jõudsin, olid mul sõbrad, kellega kohtuda ja kes mulle kõike tutvustasid.“

Tõnis Eestist oli üks nendest inimestest, kellega ta digitaalsel kaardil sirvides tutvus. Laureni plaan külastada väikest Euroopa servas asuvat riiki sai aga ootamatu pöörde. Ülemaailmse pandeemia ja iseseisva elu alustamisega seotud väljakutsete tõttu – mille käigus California osariigist pärit naine kolis oma tee leidmiseks Lõuna-Dakotasse – jäi tema Eesti-reis ootele. Tõnis ja Lauren olid kuus aastat vaid juhuslikud sõbrad sotsiaalmeedias, kuni üks üksildane pühadeaeg Lõuna-Dakotas seda muutis.

Elumuutev „häid jõule“

Lauren meenutab hetke, mil nende vahel tekkis taas side: „Mäletan, et olid jõulud. Minu pere elas teises ajavööndis ja ei olnud veel ärganud, nii et keegi polnud mulle häid jõule soovinud. Tundsin end kurvalt ja üksildaselt. Heitsin pilgu oma telefoni ja selgus, et ainus, kes oli mulle kirjutanud, oli üks armas Eesti poiss, kellega kuus aastat tagasi Tinderis tutvunud olin: „Häid jõule, Lauren.“

See lihtne sõnum vallandas terve rea pikki vestlusi ja äratas taas ellu neiu unistuse Euroopas reisida. Ehkki elu viskas ette mitmeid takistusi, otsustas Lauren lõpuks selle sammu astuda ja lendas 2024. aasta oktoobris Eestisse. Sellest, mis pidi olema lühike kahe nädala pikkune külaskäik, kujunes kiiresti midagi hoopis sügavamat. Pärast kolme kuud Eesti avastamist ja Tõnisega suhte tugevdamist otsustas paar abielluda.

Jääkarudest sügava kogukonnani

Enne Balti riikide külastamist oli Laurenil sellest piirkonnast aga hoopis teistsugune ettekujutus. „Ausalt, ma räägin seda inimestele kogu aeg – arvasin, et Eesti on väga põhjamaine, et siin on liustikud ja jääkarud. Ma olin selleks valmis!“ naerab ta. Liustike asemel leidis ta eest „sügava kultuuri“ ja eluviisi, mis kõnetasid teda palju enam kui kodumaale maha jäänud keskkond.

Lauren hindab oma uues kodus kõige rohkem seda, et seal valitseb harjumatu turvatunne ja ühtekuuluvus. Teda üllatas vaatepilt üksi õues mängivatest lastest ja inimeste siiras abivalmidus. Kui nende auto aku parklas tühjaks sai, liigutas teda, kui paljud võõrad tulid appi.

„Eestlased võivad päeva jooksul omavahel tülitseda või naabrite peale pahandada, aga kui päriselt abi vaja läheb, siis mulle tundub, et nad tulevad kokku ja aitavad sind,“ märgib Lauren. Olgu tegemist võõrastega, kes aitavad autot lükata, või tema uue perega, kes lubab „piisavalt kartulit ja mett“, et rasked ajad üle elada, on Lauren leidnud siit enda sõnul turva- ja kuuluvustunde. „Siin on nii vanamoodne ja kõik põhineb kogukonnal. Mul on tõesti hea meel siin olla.“

Nähes inetuses ilusat 

Lauren on oma Instagrami ja TikToki konto @laureninestonia kaudu leidnud loomingulise väljundi, dokumenteerides oma elu Eestis. Tema eesmärk on aeg-ajalt autosse hüpata ja avastada mõnd uut paika, et näidata seda maailmale oma ainulaadse vaatenurga kaudu. Huvitaval kombel leiab ta sageli võlu kohtadest, kus kohalikud näevad vaid mineviku halle jäänuseid.

„Mulle on öeldud, et näen asju hoopis teisiti kui tüüpilised eestlased,“ selgitab Lauren. Olgu siis tegemist nõukogudeaegse arhitektuuriga või Viivikonna taolise mahajäetud linna vaikse ja kummitava õhkkonnaga – see ei peleta teda, vaid hoopis köidab. „Ma lihtsalt näen neis asjades ilu,“ ütleb ta.

Keelega kimpus

Kohaliku keele omandamine on olnud Laurenile väga oluline osa tema kogemusest. Nagu paljud algajad, alustas ta väga innukalt, kuid mõistis peagi, et maailma ühe kõige keerulisema keele õppimine nõuab visadust ja kannatlikkust.

„Kui siia esmakordselt tulin, olin väga pühendunud,“ tunnistab Lauren. Õpingute koormus muutus aga lõpuks liiga suureks. „Keele õppimine nõuab nii palju pühendumust – see on nagu täiskohaga töö. Lõpuks pidin õpetajale ütlema, et vajan pausi, sest seda oli lihtsalt liiga palju.“

Praegu on Lauren ametlikest õpingutest väikesel pausil, oodates augustis algavat Settle in Estonia kohanemisprogrammi keelekursust. Ta tahab, et teised uued tulijad teaksid, et on täiesti normaalne tunda end keeleõppest koormatuna ja et sammu tagasi astumine ei tähenda loobumist. Tema motivatsioon on endiselt selge: „Tean kindlalt, et kui oskaksin keelt, oleks elu Eestis kümme korda lihtsam.“

Lauren leiab ka pausi ajal väikeseid võimalusi keele harjutamiseks. Olgu see siis abikaasalt „vett jääga“ palumine või lihtsamate väljendite kasutamine toetava ämma ja äia juures, on ta avastanud, et eestlased hindavad seda pingutust tõeliselt. „Näen, et nad on tõesti rõõmsad, kui keegi on huvitatud nende keele õppimisest,“ ütleb Lauren.

Laureni nõuanne: looge oma kogukond

Laurenil on oma kogemustele tuginedes kõigile Eestisse kolijatele üks lihtne soovitus: ärge tehke seda üksi. Kuigi tema abikaasa ja pere pakkusid talle kohe tuge, usub ta, et sõprussuhetesse panustamine on see, mis aitab end tõeliselt koduselt tunda.

„Soovitan tungivalt siin mitte üksi jääda. Lihtsalt oma korteris olla, üksi välja minna, üksi tagasi tulla – mulle tundub, et see ei oleks just meeldiv kogemus,“ soovitab ta. „Püüdke uusi inimesi tundma õppida ja luua lähedasi sõprussuhteid. Kui teil ei ole sugulasi abielu kaudu, otsige sõpru, kes on teile nagu perekond. Panustage siinsetesse sõprussuhetesse, kohtuge töökaaslastega ja tutvuge oma naabritega.“

Nüüd, kui Lauren on leidnud oma koha Eesti maapiirkonnas, soovib ta end vastu võtnud riigile midagi tagasi anda. Ta unistab kohalike koolide külastamisest, et tutvustada oma kultuuri ja aidata õpilastel tunda end inglise keeles kindlamalt.

„Unistan sellest, et saaksin ühel päeval õpetada Eesti lapsi, näidata neile parimaid Ameerika filme ja sarju ning aidata neid ka inglise keelega,“ räägib Lauren. Tema jaoks oli kolimine väikesesse Eesti linna algus võimalusi täis tulevikule. „Eesti on nii väike... siin on rohkem võimalusi kui USA-s,“ ütleb ta, olles valmis nägema, kuhu see teekond teda järgmisena viib.

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.